Ökoloogia kordamisküsimused
rohkem kui iteropaarsel, see kompenseerib vanemorganismi hukkumise. Semelpaarsus on
küllaltki ökonoomne. Organism, kes peab ule elama ka sigimiskordade vahelise aja, on
märgatavalt kahjulikum oma ressurssidele. Seega on ilmselt ökonoomsem saada üks järglane
rohkem ja ise hukkuda. Lisaks sellele on semelpaarsetel organismidel märksa lühem
põlvkonnaaeg, see teeb nad paindlikumaks keskkonnatingimuste muutumisele, nad
evolutsioneeruvad kiiremini. Arvestades neid semelpaarsuse omadusi on kummaline, et
iteropaarsus üldse olemas on. Iteropaarsus tasub ennast ara vaid järgnevatel tingimustel:
● Keskkonna etteaimamatu iseloom, mille tõttu on noorte järglaste suremus vahel väga
suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda
järgneval sigimiskorral.
● Ressursside üldine nappus. Sel juhul põhjustaks suure hulga järglaste korraga
ilmumine väga tugeva konkurentsi ja suremus oleks suur nii järglaskonna kui