09/11/10 ISENDITE LOENDAMINE Populatsioon e asurkond on rühm ühe ja sama liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal kindlal territooriumil. Populatsiooni liikmed on võimelised paljunema ja andma elujõulisi järglasi. Populatsiooni tihedus on isendite arv pinnaühiku (või lehe jne) kohta. Liigid jaotatakse kahte suurde rühma: semelpaarsed paljunevad elu jooksul ühe korra; iteropaarsed paljunevad elu jooksul korduvalt. Semelpaarsetel liikidel on väga suured ressursid paljunemiseks, kuid surevad varsti pärast paljunemist. Iteropaarsetel on aga ressursid kasinad, aga jäävad ellu. Seemnepank e seemnevaru on idanemisvõimeliste seemnete varu mullas., mis võimaldab taimekoosluste uuenemist olemasoleva hävimise või hõrenemise korral. ENERGIA Elton sõnastas: suuri loomi on alati vähem kui väikesi
Miks siis organismid ei tegele pidevalt sigimisega? Tegelikus keskkonnas on tarvis tegeleda veel toitumisega, ärasoomise vältimisega, ebasoodsate ilmastikutingimuste vastu võitlemisega jne. Seega peab organism tegema valikuid. Igas situatsioonis on alati optimaalne lahendus, kus saadav kasu on võrrelduna kulutustega maksimaalne. 41. Iteropaarsus vs. semelpaarsus? Kui liik sigib elu jooksul ühe korra, nimetatakse teda semelpaarseks, kui mitu korda, iteropaarseks. Semelpaarsed on näiteks lõhilased ja kõik üheaastased taimed ning enamus lülijalgsetest. Miks ja millal on kasulik olla semelpaarne? Semelpaarseltel organismidel peab populatsiooni arvukuse säilitamiseks olema kokkuvõtteks ühel sigimiskorral üks järglane rohkem kui iteropaarsel, see kompenseerib vanemorganismi hukkumise. Semelpaarsus on küllaltki ökonoomne. Organism, kes peab ule elama ka sigimiskordade vahelise aja, on märgatavalt kahjulikum oma ressurssidele