Keeleteaduse alused II
dünaamilises mudelis, mis ei luba üksnes näha kontaktide tulemusi, vaid ka jälgida kontakti
protsessi ennast. Seetõttu on arusaamatu Clyne'i väide, justkui KKM oleks kasulik pigem
diakroonilise analüüsi jaoks (ning süntaksiteooria arendamiseks vähem kasulik).
3. Tähendust, eriti seda, mitu tähendust sõnal on, kuidas neid tõestada, eristada ja
seletada, on uuritud keelefilosoofide ja semantikute poolt vähemalt Aristotelesest
alates. Tavainimesele on asi selge: tuleb vaid avada sõnaraamat ja järele vaadata -
enam levinud ehk põhitähendus on harilikult kohe esimesena kirjas. Lingvistide, eriti
aga filosoofide jaoks on küsimus pikka ja põhjalikku arutlemist väärt. Enam-vähem
ühel meelel ollakse, et tähendust väljendatakse enamasti keele abil, ent mis on sõna
tähendus