täisealised ja tahtsid ise Wilde'ga hullata. Nii et ajal, kui mitmes Euroopa riigis on seadustatud homoabielud, on üsna imelik lugeda argumente, mis kirjanik Wilde'i üle-eelmise sajandi lõpul vanglasse viisid. Wilde sai oma kirjanikukuulsuse tipul olles kaks aastat kõige karmimat türmi ja üksnes selle eest, et armastas mitte naisi, vaid mehi. Vanglaväravast väljas, lahkus Wilde loetud tundide jooksul Inglismaalt ja hääbus seejärel kiiresti nii kirjaniku, armastaja kui seltskonnategelasena. Ameeriklannast autor on olnud keerulises ja delikaatses olukorras. Talle on materjale raamatu tegemiseks lubanud nii Wilde'i õpetlasest pojapoeg kui Wilde'i armastatu Alfred Douglase testamenditäitja. Kumbagi ei saanud seega kujutada liiga värvikalt, sest tundub, et võitlus selle eest, kumb suguvõsa oli konfliktis näotum pool, kestab ikka veel. Omal kombel üritab autor oma allikatele siiski vastu tulla.
Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium). Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming