EESTI RAHVAMUUSIKA
rongkäik peo algul. Voor- ja sõõrtantsud on nn avatud vormiga, kus osavõtjate arv, sugu
ja tantsuga liitumise hetk on vaba. Hästi on tuntud osavust nõudev ristpulkade tants, kus
risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukalt järjestatud hüpetega.
Seda tantsu võisid tantsida nii mehed kui naised.
Uuem rahvatants 19. sajandi keskpaigast Eestis kodunema hakanud Euroopa rahvaste
tantsuvara. Sageli nimetatakse neid tantse seltskonnatantsudeks. Uuemad rahvatantsud
sündisid naaberrahvastelt õpitud paaristantsudest ning kontratantsudest (ingl k country
dance külatants) ja kadrillidest. Mõned lihtsa ehituse ja hoogsa liikumisega
paaristantsud nt polka, valss on tänapäeval üldtuntud. Segapaarides hakati tantsima
alates 19.-20. sajandi vahetusest. Üks esimesi paaristantse Eestis oli valsi vanem kuju
labajalavalss. Labajalavalssi tantsitakse täistallal ning kehahoiak on väärikas. 18. sajandi
annaabi.ee 
