Aleksandr Sergejevitš Puškin
Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta
armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle.
Üldiselt Puskinist
Puskini looming oli viljakas, aga enamus tema kirjutusi jäid visanditeks ja üle poolte
avaldati hilja. Ennekõike keskendus Puskin kirjandusele ja ajaloole, aga tal ei kujunenud välja
süstemaatilist filosoofilist vaadet on öeldud, et Puskinil jääb puudu nägemuslikusest. Ta
mõistis, et ülekaalukas prantsuse keele kasutus kõrgemate seltskonnakihtide poolt, takistab
vene kirjanduse arengut. Sellel teemal ei rääkinud Puskin ilma oma kogemuseta tema
esimene keel oli prantsuse keel, tema tegelased, näiteks Onegin, rääkisid prantsuse keelt. Ta
oli huvitatud demokraatlikust vabariiklusest, aga kaldus idealiseerima kõike ilmalikku.
Surm
7. veebruaril 1837 pidas Puskin duelli D´Anthesiga oma naise pärast, tolle kuul tabas poeeti
kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist