RALPH WALDO EMERSON
Kahe eri inimesega võib teil eri aegadel olla väga
tulusaid ja tujutõstvaid vestlusi, tulge aga kokku kõik kolmekesi, ja te ei kuule ainsatki uut ega
südamlikku sõna. Kaks võivad kõnelda ja üks kuulata, ent kõik kolm ei saa üheskoos osaleda
kõige siiramat ja otsivamat laadi vestluses. Heas seltskonnas, üle söögilaua ei kujune kahe
inimese vahel kunagi sellist vestlust nagu siis, kui nad omaette jätta. Heas seltskonnas
sulandavad üksikisikud oma egotismi seltskondlikusse hinge, mis on täpselt samaulatuslik
kohalviibivate üksikteadvustega. Sõpradevahelised eelistused, õe ja venna või naise ja mehe
vaheline kiindumus ei ole seal kohased, otse vastupidi. Seal võib kõnelda ainult see, kes suudab
seilata seltskonna ühise mõtte harjal ega ole piiratud oma kasina mõttega. Ent see terve mõistuse
poolt ette kirjutatud komme röövib suurelt vestluselt selle ülima vabaduse, mis nõuab kahe hinge
täielikku ühtesulamist.