Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)
unikaalse rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse, mis korrastas rahvussuhted
õiguslikult ja andis Eestis elavatele vähemalt 3000 inimesega esindatud rahvusvähemustele
kultuuriomavalitsuse loomise õiguse. Õigust kasutasid saksa ja juudi kogukond. Omavalitsuse
taotlemisest loobumine ei takistanud teiste vähemuste kultuurilist iseolemist: riik toetas kõigi
vähegi organiseerunud rahvusvähemuste omakeelset algkooliõpet ning ei teinud takistusi
seltsitegevusele ega emakeelse kirjanduse avaldamisele ja levitamisele. 1920. aastate lõpul
ilmusid Eestis ajalehed ja ajakirjad peale riigikeele ka saksa, vene, rootsi, soome, jidisi ja
inglise keeles. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas
%C3%B5ja_vahelisel_ajal/]
3. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
3.1 Baaside aeg
8.september 1939 . a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla Eesti Vabariigi ja Venemaa
vahel