Eesti 19 sajandil.
Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi
president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse-
ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“.
1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks
väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös
sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident.
500 kroonisel rahatähel.
1880-del Suur Lõhe
Venestamine ja uus rahvuslik tõus
Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse
äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis
jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et
muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades.
Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele.