Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke,
võeti laenu seltsi liikmetelt ja teisteltki. Tihti andsid seltsiliikmed ehituseks tasuta palke ning materjal veeti kohale
ja osa ehitustöidki tehti talgutega. Ehitus tuli odavam kui saadi kasutada mõnda endis magasiaita või kõrtsihoonet.
20.sajandi alguses nõuti juba kindlaid ehitusprojekte. Uuematel seltsimajadel ehitati saali ja lava kõrvale
riidehoid, jalutusruum, einelaud ja majapidaja korter. Hiljem tulid juurde väikesed näitlejate ruumid. Hiljem tulid
veelgi suuremad hooned, sageli kivist.
Pritsikuurid
20.sajandi alguses hakkasid Eesti külapilti mitmekesistama tuletõrjeseltside pritsikuurid. Nende seltside esmane
ülesanne oli tulekahju puhkemise korral kustutustööde korraldamine. See nõudis varustuse (käsipritside, voolikute,
veokite jms) olemasolu
annaabi.ee 
