Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Esimesed pritsikuurid olid väikesed palehitised. Palju pritsikuure püsitati 20.-30.ndatel olles tõelised kuurid
laudvoodrita üheruumilised vundamendita puitsõrestikuhooned. Hoone otsas, keskel või nurga peal oli 7-10 m
kõrgune torn, kus tavaliselt asus häirekell, olles vajalik ka tuletõrjevoolikute kuivatamiseks, selle tipust sai ka
ümbrust jälgida. Neid väikes, ilma erilise plaanita ehitisi püstitasid seltsiliikmes ise talgutega.
3.ELURUUMIDE SISUSTAMINE JA MAJAKRAAM
19.sajandi keskpaigani püsisid sisustamises vanad traditsioonid. Hulk sajandeid oli rehetuba ainus köetav ruum,
kus pere pidi külmal aastaajal koos elama. Agade jooksul kujunes kindel ruumijaotus. Peasissepääsu kõrval- või
vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Ahjuesisel tehti mitmesuguseid majapidamistöid. See
ruumiosa oli vähem esinduslik ja sealt võis majja tulnud võõras edasi tuppa astuda, vaid kutse peale