tervist parandama, kus töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud 1893. aastal kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures ning olnud mõned lühikest aega juba leseks jäänud ema juures, sõitis Haava 1894. aasta südasuvel Venemaale Novgorodi. Sügiseks oli ta juba läbi Peterburi sõitnud Strelnasse, kus sai tööd diakonissasutuse haiglas halastajaõe asendajana. Töö aga talle eriti ei istunud ja aastavahetusel võttis ta vastu tööpakkumise seltsidaamina. Aga ka see amet polnud talle meelepärane. Peagi oli ta tagasi Eestis. Sajandivahetusel töötas ta venna juures Haavakivil majapidajana ning siis põgenes tagasi Peterburi diakonissasutusse. 1909 aastal, pärast rasket haigust kolis ta Tartusse kus töötas enne Esimest maailmasõda ajalehe ,,Postimees" toimetuses. Hiljem tegutses vabakutselise tõlkija ja kirjanikuna. Tartus elades sai ta väga hästi läbi helilooja Miina Härmaga, kes kirjutas mõnelegi Anna Haava luuletusele viisi
VÄIKE LORD FAUNTLEROY F.H.Burnett Cedric oli väike poiss, kui ta isa jäi raskelt haigeks ja suri. Tema ema leinas isa sügavalt ning Cedric leidis teda pidevalt kurvana ja mõtteis olevat. Cedric otsustas, et kõige parem on emaga isast mitte rääkida, sest see pani alati ema nutma. Cedricu ema oli orb ja ta elas ühe vanaproua juures seltsidaamina. Proua kohtles ema väga halvasti ning ei olnud sõbralik. Ühel päeval oli kapten Cedric Errol (Cedricu isa) läinud vanaproua juurde ja nägi seal trepist ülesjooksvat neiut, kes oli nii ilus ja armas. Sellest hetkest hakkas arenema nende suhe. Cedricu isal oli kaks vanemat venda ja väga vihane ning rikas isa (krahv Fontleroy) Inglismaal.Cedricu isa oli kena, sõbralik, hea südamega mees. Vennad olid inetud, südametud, lollid ja laisad
annaabi.ee 
