Eesti traditsiooniline rahvakultuur
19.sajandi lõpus hakati ehitama üsna esinduslikke vallamaju, sageli olid need kivihooned, mille kelp- või
viilkatus kaeti kividega. Tartu- ja Viljandimaal ehitati rohkesti tellistest vallamaju. Ka hoone sisemusele püüti anda
esinduslik välimus, seinad krohviti, põrandad ja laet tehti laudadest.
Seltsimajad
Rohked seltsid, mis 19.sajandi viimasel veerandil maal asutati, vajasid kohe algusest peale tegevuseks ruume.
Kõige kohasedmad seltise tööks laulu- ja muusikaharjutusteks, koosolekuteks ja muudeks kogunemisteks olid
koolimajad, sai kasutada ka vallamaju ja pastoraatide leeritube. Pidude korraldamine oli neis tavaliselt keelatud.
Selleks ja muudeks avalikeks üritusteks üüriti ruumie ja saale alevikaupmeestelt, mõisalt ja mujaltki. Enamasti
töötasid seltsid suuremate taludes, mille peremehed olid ise seltsi liikmed. Kuna ruumide rentimine oli kulukas
5