Eesti Uusaeg
Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim.
Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis.
Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati
koostama aadlimartikleid (1728 Eesti), perekondade nimekirjadega, kes kuuluvad
rüütelkonda. Pani paika täpse isikute ringi, kes saavad osa aadli privileegidest.
Maapäev - Iga kolme aasta järel tuldi kokku, et ajada asju, sõnaõigus ja hääleõigus oli
ainult teatud kindlal selstkonnal, sõnaõigus oli neil, kes kuulusid aadlimartikli ja
omasid rüütlimõisa. Rüütelkonnad on grupeeritud perekondade järgi, kõige põlisemad
suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike
kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna
oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline
selstkond (Jeesuse 12 apostlit). Saaremaal oli ainult 4 maanõuniku. Puudus sisemine
kihistus.