pikivöödi järgi.Servad on kollakasoranzid.Kõht on harilikult hästi kirju, kuid võib olla ka ühevärviline.Keha pinda katavad väa pisikesed näsad. Keha on üsna tihke. Apteegikaan purustab ohvri naha kolme lõua abil, mille servi katavad peened hambad.Pärakuava on väike. Apteegikaanid elavad tavaliselt väikestes, madalates veekoudes. Nad võivad taluda ka veekou ajutist kuivumist, kui põhi jääb küllalt niiskeks.Apteeikaanid imevad selroogsete kõigi klasside esindajate verd, kuid peamiseks toiduallikaks on siiski konnad ja imetajad (kõige sagedamini jooma tulevad veised). Katsed laboratooriumis näitasid, et toitudes konnadel said apteegikaanid arstimise tarvis kõlblikuks 17-20 kuuga, aga toitudes küülikutel või siis algul konnadel ja pärast küülikutel- 8- 10 kuuga.Apteegikaanid võivad saada suguküpseks ka ainult kõigusoojastel loomadel toitudes, kuid
N:karbid, liblikad 5)Otsene areng: areng, kus järglased sarnanevad oma vanematega N:vihmaussid, vähid, rohutirtsud Moondega areng: areng, kus järglased on oma vanematest erinevad N:meduusid, liblikad 6)Vaegmoondega areng: areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N:rohutirts, vähid Täismoondega areng: areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N:liblikad 67) Ülesanded võrdlemise kohta 1)Kas loom, kellel on avatud vereringe, kuulub selroogsete või selgrootute hulka? Selgrootute hulka 2)Kus paikneb selgroogsete toes ja mis selle moodustavad? Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 3)Missugune tähtis elund on kaitstud koljuluudega? Aju 4)Mille poolest erinevad saluvöötteo ja salulehelinnu vereringe? Salulehelind- selgroogne, suletud vereringe Saluvööttigu- selgrootu, avatud vereringe 5)Võrdle rohutirtsu ja rohukonna toest. Rohutirts- kitiinist lubiainest või lihastest ja nahast toes, mis