Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Hono-
rius III teeb ülesandeks oma saadikule Liivimaal vastristituid Rooma kiriku erilise kaitse all
hoida ja kõigile, kes pöörduvad, täielikku vabadust (libertatem plenariam) lubada. Tuleb
vastuvaidlemata tagandada kõik foogtid, kes seda mööda ei toimeta ja vastristituid koormavad, ja
tuleb hoolitseda, et sääraseid vastristitute juurde enam ei seataks (Livonica 12). Juba enne (8. II.
1222) oli see paavst Seloonia piiskopile ja Väinasuu (Dünamünde) kloostri ülemale ning
vanemale kohuseks teinud sammusid astuda, et mõõgavendade julm omavoli, kes vastristituid
tülitavad, hirmutavad ja nende vara omale kisuvad, isegi kaelakohtuliku kohtumõistmise
omavoliliselt eneste kätte on kiskunud, sedamaid lõpeks, kui tarvis, kirikukari läbi ordurüütleid
sõnakuulmisele sundides (Livonica 6).
Gregorius IX seletab oma kirjas 5. V. 1227 ristiusku pöördunuile, et nad on kutsutud Jumala