Inimõigused ja nende piiramine õigusega
poliitilise ja juriidilisi muudatusi [Jõgi 1997, lk 65].
2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia
On sõnastatud Homeros (ajavahemikus 12.-7. saj. e. Kr.) olemasoleva müüdi alusel, et õigus,
themis, selgesti määratletud maailma loomuliku korrana, mida inimesed on võimelised
jumaliku juhatuse kord tunnetama [Luts 1997, lk 47]. Hesiodose (7. saj. lõpp e. Kr.) järgi on
maailmakord ehk nomos Zeuse kaitsmise all. Selljuures mõistuseta loomuse nomos on
vajaduste rahuldamine vägivalla abil ning mõistusega looduse, inimeste nomos on olla
õiguses. See tähendab vaidluse lahendamist rahumeelselt ja kohtu kaudu, hoidmist
5
vägivallategudest ning õiguse piirides kinni pidamist. Õigusemõistmises tuli õigus leida, mis
juba oli Dike näol olemas [Luts 1997, lk 48]. Soloni (u. 640-560 e. Kr.) järgi on seotud õigus