Vana- Kreeka skulptuur
harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud
voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleithos ja Pheidas aitasid igaüks
omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykeithose
noored alasti sportlasekujud, näiteks ,,Odakandja" toetuvad vaid ühele jalale, hoides
teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi põõrduma ja selline uudne asend
jättis muje liikumsest. Siiski ei saanud sellisyele seisvatele marmorkujudele anda
väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras
marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal
saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, kujur ja
pronksivalaja, kes oli pärist Elutheraist. Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud
liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Ta on ka
annaabi.ee 
