Kõne "Avatud meelega"
Muidugi ei taha
ma sellega öelda, et kõik eestlased on sellised. On ka neid, kes
julgevad ja avatud meeltega. Kellele meeldib võõrastega rääkida
ning ei tunne end sellises olukorras ebamugavalt.
Ükskord sõitsin bussiga Tartust Pärnu. Peaaegu iga inimese kõrval oli
vaba koht, sest üksinda olid hõivatud kohad, kuhu tegelikult oleks
saanud istuda kaks inimest. Nii läksin ka mina ühe viimaste seas
bussi ning sain omale bussi tagaosas viimase sellisekoha, kus kedagi
veel kõrval ei istunud. Ma küll ei valinud üksinda istumist mitte
sellepärast, et ma kellegi võõra kõrvale ei tahaks istuda, vaid ma
soovisin lihtsalt, et mul oleks palju ruumi. Kuid pärast mind tuli bussi
veel üks inimene ja ta otsustas kõikidest vabadest kohtadest just
minu kõrvale istuda.
Ta küsis ega mul midagi selle vastu pole ja tahtmata kurja muljet
jätta, ütlesin, et pole midagi, kuigi ma sisimas teadsin, et tahaksin 3h
bussisõitu pigem laiutada