JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“
Rääkimine omab
suurt tähtsust. Olgugi, et abiostja on ehk oma probleemist juba rääkinud oma lähedaste või perega,
kuid seda ehk siis ilma tulemuseta, nõustaja on abiotsjale täiesti võõras inimene, kes ei ole nendes
probleemides igapäevaselt sees ja oskab abiotsjale ehk paremini abi anda kui inimene kes puutub
abiotsjaga ja tema probleemiga igapäevaselt kokku ning on selle sees.
Nõustamisseansi moodi, kuid tähenduslikumas vestluses aeglustatakse või lausa peatatakse sellied
„söödud“ rääkijate vahel, et uurida öeldu tähendust lähemalt- Et see saaks juhtuda, peab nõustaja
oskama teistsugust vestludt algatada. Üks nõustamiseks vajalikke põhioskusi on võime eemalduda
igapäevastest kõneviisidest, et inimene saaks astuda diskursuse uude vormi, mis loob uue
tähenduse(McLeod, 2007;213).
Nõustajaks ei sobi inimene kes ei suuda eemalduda oma igapäeva tegudest, arvamustest ja muust
maailmast