Rahvuslik Ärkamisaeg
ajakirjanduses piirati. Tegu ei olnud diktatuuri kehtestamisega, sest kõik parlamentaarse
demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid edasi.
Tõnissoni eesmärgiks oli ebademokraatlikuks muutuvaid ühendusi "õigele teele" tagasi
suunata, mis tal üldiselt ka õnnestus: sisepoliitiline olukord rahunes tunduvalt. Oktoobris
1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste konstitutsioon kindlalt võitis. Et
Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta
referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagsi,
tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai Konstantin Pätsi kuues valitsus.
Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934.
aastal läbi viidud riigipööret, arvates, et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse
tagamiseks riigis ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud, taastub normaalne
annaabi.ee 
