Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam
keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud
voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt
mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht.
34. Poolkolloidid
Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii
molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks.
Sellestoimub üleminek:
c tõus
tõeline lahus kolloidlahus geel
(molekulaarne lahus) T°tõus
Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal
on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse
või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks.
Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained.
35