Absolutism
koondades ülikud oma õukonda ning võttes neilt enamiku privileegidest. See sai
võimalikuks tänu seisusliku ühiskonna järkjärgulisele lagunemisele, mistõttu
kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmistega ja
toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu
piiramiseks oli vahendeid vähe. Absolutism polnud mõistagi kõikjal ühesugune
ning aja jooksul muutusid ka sellesisesed üldtrendid. Absoluutse monarhia
eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoniseerimise ning
ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti ka võimalikult efektiivse
valitsemissüsteemi loomist. Üldiselt on absolutismi põhjendatud sellega, et kui
võim on koondatud ainult ühe isiku kätte, saab ta tunduvalt efektiivsemalt
valitseda, kui pidevalt üksteise soove arvestama pidav kollegiaalne võimuorgan.
Samuti osutatakse, et absolutistlikku võimu omava monarhi näol on tegu
annaabi.ee 
