Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Kui inimene selles valikus eksib ja määratleb enda jaoks hüvena midagi sellist, mida ta ei ole võimeline
garanteeritult saavutama, siis hakkavad temaga toimuma protsessid, mis kahjustavad tema väljavaateid
eudaimonia`le. Kujutame näiteks ette, et inimesel kujuneb veendumus, et tema jaoks on niisuguseks
hüveks rikkus. See tähendab seda, et ta saab enda elu õnnestunuks pidada üksnes siis, kui tal õnnestub
rikastuda. Kuid oletame, et vaatamata sellesihilistele püüdlustele ei õnnestu tal koguda piisavalt vara, et
ennast rikkaks pidada. Stoikute sõnul ei suuda ta sel juhul aga ka loobuda saavutamatuks osutunud hüvest,
vaid ta püüab ennast taas kokku võtta, oma jõudusid mobiliseerida ning teeb uue katse oma arvatavat hüve
kätte saada. Kui ka see ebaõnnestub katsetab sedasama üritust veel kord jne.
Sellise protsessi tulemuseks on püüdluse ülekasvamine afektiks (pathos). Kui hing satub afekti