Eksamipiletid.
(,,Isad ja pojad")
Pilet nr. 7
Aleksander Puskini luule.
Puskini 1820-ndate aastate lüürikat võib jaotada kahte põhirühma: poliitliline luule ja lembelüürika.
Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal. Poliitilise
luule esileküündivad näited seonduvad edaspidi mälestustega dekabristidest, nagu ,,läkitus Siberisse"
ja ,,Arion".
Lembelüürikasse suhtusid dekabristid eitavalt. Rõlejev näiteks ei kirjutanud ühtki sellemotiivilist
teost. Nad arvasid et armastusluule kisub noorsugu eemale õilsast kodanikupaatosest. Puskinile
tähendas vabadus täisväärtuslikku tunde- ja hingeelu. Puskini jaoks pole nende kahe luulelaadi vahel
vastuolu.
1830-ndail aastail liituvad mõlemad teemad Puskini luules filosoofiliseks luuleks, millel on rõhuvalt
humanistlik suunitlus. Keskseks motiiviks on inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele.