10. klassi ajaloo kontrolltöö
Eksisteeris ka Konstantinoopoli aristrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult
nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi
keisrit vaid pidulikel rongkäikudel, väe eesotsas sõjaretkdele suundumas või seal koju naasmas. Keisri pidi ametise nimetama armee, senat
ja rahvas (hipodroomil). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt sellelemillist kaarikuvõistkonda toetati. Parteide omavahelised
kokkupõrked kajastasid ühtlasi konflikte eri ühiskonnakihtide vahel. Keiser pidi rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati
võimult , kas tapeti või aet ipagendusse. Suurt roll imängis ihukaitsevägi.Pikka aega ei olnud Bütsantsi keisrivõm päritav. Keiser määras ise
endale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Seda tähistati võimu
annaabi.ee 
