Russell, Vabadus ühiskonnas
Riigiametnikud, istudes
oma toolil, on kaugel nn päriselust ning otsused toimuvad nii, et ümberringi on palju
ebamäärasust. Ametnikel pole otsest kokkupuudet asjassepuutuvate inimestega. Seetõttu ei
pruugi otsused olla kas vastavuses ootuste ja loodetavaga.
Ühiskondlik sund omab õigustust siis, kui inimene on nõus sunniga, kuid võib kohustuse jätta
ikkagi tegemata. Maksude maksmine läheb selle alla, me oleme nõus makse maksma, kuid
kui kogemata jääme vahele sellekuiselt kogumiselt, siis me ei lähe seda ise teavitama. Kõige
vähem on õigustatud ühiskondlik sund nn isamaaarmastuse levitamisel sõdades osalemine,
kus on ohvrid. Sõduritele tehakse ajupesu oma maa kaitsmise, isamaalisuse kohta.
Vabaduse erisus hüvede vahel tuleb välja parimalt, kui üks inimene omab midagi kellegi teise
arvelt, nt kasvõi toit, mis peaks olema üks miinimumvajadus ning hüve, nt tarkus, mida saab
iseseisvalt õppida ning füüsiliselt kelleltki ära võtta