La Madeleine Pariisis Kongordi väljaku äärest alla pöörduva Üürojoa alguses, kaugemas otsas laiab vägev kreeka tempel La Madelene. La Madeleine tempel on pühitsetud Maarja Magdaleena kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud. Pariisi piiskopp võttis aastal 1802 enda valdusesse praeguse Juutide sünagoogi ja pühitses selle Maarja magdaleena. 1849 aastal 17
Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja-, mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline Jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub sellekohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt. Usk saatuse ettemääratusse ähvardas seada küsimuse alla inimese vaba tahte ja koos sellega võimaluse otsustada patustamise või patust hoidumise üle. Kuid kiriku vastuseisust hoolimata suhtuti ennustamisse väga tõsiselt. Paljud valitsejad palkasid endale elukutselisi astrolooge, et jälgida tähtsamate ettevõtmiste eel tähtede seisu ja tuvastada
annaabi.ee 
