Rahvasteliit: 1922 astus Eesti rahvasteliitu 1920.-tel osales Eesti aktiivselt Rahvasteliidu tegevuses Lepituspoliiktia mõju: Kuna demokraatlikud suurriigid ajasid lepituspoliitikat agressoritega ei toetanud nad Eestit Venemaalt või Saksemaalt tuleva rünnaku korral Neutraliteet: 1938. aastal kuulutas Eesti koos Läti ja Leeduga, et nemad ei loe enesele kohustuslikuks kõikide liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. Paraku see ei aidanud ja Inglismaa ning Prantsusmaa Eesti sellegipooles ei pooldanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02 1918 Vabadussõda 28.11.1918- 2.02.1920 Tartu rahu 2.02.1920 Landeswehr'i sõda juuni 1919 Eesti I põhiseadus 1920 K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 12.03.1934 Pätsi välimine presidendiks 1938 Vabadussõda- Sõda kaitsmaks vastväljakuulutatud Eesti vabadust. Toimus 28.11.1918- 2.02.1920 Eesti vitis vabadussõja, sest: 1. eestlased sõdisid iseseisvuse eest 2
sotsiaalsed mudelid. Euroopa kui mõiste ei omanud tähtsust. Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõppu. Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu, kes võis tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat.
annaabi.ee 
