Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Ikebana pärineb buddha templitest, kus oli kombeks buddha kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. Kujunes välja 15.sajandil Kyõtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on ShiunJi ehk Purpurpilve Tempel. Templitest levis ikebana kunst ülikute ja sõjameeste elumajadesse. 15.saj lõpul kujunes välja esimene lillede seadmise stiis, mida nimetati rikka ehk tatebana seisvad lilled Üks selleagsetest meistritest oli Sengyo Ikebono, kelle nime kannab ka vanim Jaapani ikebanakoolkond. 16. saj.algul püüti lilli mitte ainult vaasi panna vaid ka midagi kujutada ja edasi anda. Kuna samal ajl pandi kirja ka rikka seadmise kohta mitmeid reegleid, saab rääkida mõtestatud lilleseadmiskunstist. Kõige suurem ja sisulisem muutus lilleseades toimus 19. sajandi keskpaigas, kui Jaapanisse jõudsid Euroopa kultuur, lilleseadetehnikad ja lilled.
Kellele lüüakse hingekella E. Hemingway Ilmus 1940 peetakse Hemngway üheks kuulsamaks ja silmapaistvamaks romaaniks. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks. Jordan armub Mariasse, kellega saab koos olla vaid 72 tundi.
valminud hauamonument. Ohtralt on töid, mis kujutavad Surma (surnupealuusid, luukeresid, lagunevaid kehasid). Eelistatakse Kristuse kannatusloo stseene. Burgundia stiil levis enamikes Prantsuse provintsides. Lisaks Burgundia stiilile arenes Île-de-France’is, Touraine’is, Champagne’is erinev teine suund, mis hoopis tundeküllasem ja pehmem. Peamiselt kujutati Neitsi Maarjat. (Vaga 2004: 477) XVI sajand on Prantsuse skulptuurikunstis väga viljakas. Selleagsetest kuulsaimatest skulptoritest on üks Michel Colombe (1430-1513), kelle töödes avaldub hea maitse ja omapärane „prantsuse selgus“. Vanadele traditsioonidele jääb truuks Ligier Richier (1500-1567). Itaalia mõjusid võetakse üle vähe (peamiselt dekoratiivsetesse elementidesse), peamiselt sulab vana prantsuse kunstilaadiga ühtseks –– aga Itaalia stiili Prantsusmaal esindavad Roulland le Roux, Giovanni