Raamatu olulised kujundid on meri, liiv, neitsi ja lumi, mis sümboliseerivad Tõde ja Ilu. Kogule heideti ette sonimist, roppust, rütmi puudumist. ,,Rroosi Selaviste" (1957, Stockholm) Kogu on selgelt dadaistlik ning selles esineb palju ,,mitte-teri". Tegelaseks on ekstravagantne daam, kes nimetab end Rroosi Selavisteks, kelle maailm on ennekõike humoristlik, mille muudavad naljakaks üllatuslikud keelesuhted. Tal on mitu nimekuju: Prantsusmaal Rrose Sélavy, Inglismaal Rrosee Sellaway, Venemaal Rroza Selova. Ta mõtleb ajude asemel hoopis keele abil ning põlastab pahatahtlikult mõistlikku elu ja mugavaid tõdesid. Ta leiab, et usuelu on ainult formaalne. Veel kirjutas Laaban ,,Issameie" paroodia, mis on üles ehitatud pauside valele asetusele. Selles kogus mängib autor ka sõna mitmetähenduslikkuse ehk homonüümiaga. Leidub ka limerikke (inglise 5-realine nalja- ja nonsenssluuletus), harilikult lähtub mingi koha- või isikunime riimimisest.
nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale ja kõneleb veelgi diskreetsemalt, kuid ühe ausa eesmärgiga: mõelda oma keelega rangemalt, loogilisemalt, pahatahtlikumalt, kui tavaliselt mõeldakse ajudega. Eestistudes on Rroosi ühtlasi kosmopoliitselt paljundunud. Ta mäletab oma varasemat eksistentsi ja nii mõnedki mitte-terad on sõnastatud prantsuse keeles. Ta on olnud ka Rrose Sellaway ning üllatab meid vihjetega Briti sõdurilaulule ja USA poliitilisele mütoloogiale. Teda leidub ka paljudes teistes keeltes, näiteks saksa Rrose Selawey, rootsi Rrosa Selavsdotter ja vene Rroza Selova. Need kõik osutavad Laabani Rroosi Selaviste mitmekesisusele, panevad aluse kosmopoliitsele mitmekesisusele. Rroosi peatunnuseks on tema liikuvus ja elevus ja valmisolek iga juhust kasutama. Tema pahatahtlikkus on eelkõige eetiline põlastus mõistliku elu ja mugavate tõdede vastu
annaabi.ee 
