Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike.. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on lisatud vähemal määral (umbes alla 25 %) täiteaineid (stabilisaatorid, pigmendid, antistaatilised ained jne.)
Selle tulemusena muutub plaat järjest hapramaks ning heliinformatsioon kaob pöördumatult. Kuna pealmine kattekiht on seotud alusega, mille mõõtmed ei muutu, põhjustab katte kokkutõmbumine murdumist ja lahtikoordumise. Nagu me teame, on nitrotselluloos ebapüsiv aine, ta laguneb pidevalt reageerides veeauru ja hapnikuga ning eraldab mitmesuguseid kahjulikke happeid, üheks nendest o- palmitiinhape, valge vahasarnane substants. Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Tekib mõnedel troopika ja lähistroopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tulemusena. Putukad moodustavad läbiseedunud taimemahlast endale kaitsekihi ümber. Sellaki
annaabi.ee 
