Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis
Tulemuseks
on kaheldava väärtusega toimingud, millel on subjektiivne hinnaguid kokkumääratud
toimingud.
Ülikooliharidus peab välja selekteerima. Üliõpilaste selekteerimisel võrdlemine eeldab, et
ülikool on selekterimise vahend, mis eristab intellektuaalid, nagu seda tehti Hiinas, või
bakalureseõppe eesmärgiks on väljavalida inimesed teadustööks. Sageli ei juhtu see veel ka
magistris , et inimene hakkab tegelema teadustööga. Ainus, kus tuleks inimesi selkterivalt
hinnata on sisseastumine.
(Lk 179-180)
Hindamiskõver.
Hindamiskõver ehk normaaljaotus sisaldab juba endas oreooli, et väike rühm õpilasi saab
eesrindlikult kõige paremad tulemused.
Paljud inimesed on, isegi juhtkond on arusaamisel, et hindamisel saavad väaid vägavähesed
väga hea hinde ja suurem osa on keskpärane. Selline arusaam tuleneb, at võimed määravad
inimese saavutatuse ja saavutatus on määrtlketav.
(lk 181)
Miks kasutatakse jätkuvalt mõõtmismudelit?