Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn. Türklased ja Ottomani impeerium 9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz'i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal, lõpetasid türklased oma rändava eluviisi ning jäid paikseks. Tänu sellele algas ka Seljuki impeeriumi edu. Kuningriik ei saanud aga kaua püsida, kuna juba 1243. aastal vallutasid impeeriumi pärslased
saj eKr pärslaste ning hiljem Aleksander Suure poolt. Peale seda oli Anatoolia jagatud väikestes hellenistlikeks kuningriikideks, mis allusid Rooma ülemvõimule. Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn. Türklased ja Ottomani impeerium 9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz'i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal, lõpetasid türklased oma rändava eluviisi ning jäid paikseks. Tänu sellele algas ka Seljuki impeeriumi edu. Kuningriik ei saanud aga kaua püsida, kuna juba 1243. aastal vallutasid impeeriumi pärslased. Ühe Türgi printskonna juhi Osman I juhtmõte oli välja arendada Ottomani impeerium, et täita