Kahel veneetslasel olid head suhted Tsingizkhaani vennapoja Hülägüga ja Kubla-khaaniga. Marco elukäik oli seega teataval määral asjade loomulik kulg. Marco Polo Kaug-Ida reisi marsuuti on raske taastada, sest oma reisipäevikus kirjeldas ta sageli maid, mida polnud ise näinud, seega põhinesid tema aruanded suurel määral oletustel. 1271. aastal suundus Marco Polo koos isa ja onuga Veneetsiast laeval Lajazzo (Väike- Armeenia) sadamasse, reisis läbi Rum Seljuki impreeriumi (Türgi Lõunaosas), rändas piki Tigrise jõge, käis Mosulis ja Bagdadis, astus Pärsia lahes laevale ja maabus lõpuks Hormuzes. Sellest sadamlinnast liikus ta edasi Kermanisse, Ilkhani maa kaubalinna, sealt Balchi (Afgaani Turkestan) ja Kasgarisse (Tsagatai Khaaniriik). Reisides läbi Hotani ja Hsiliangi jõudis ta Pekingisse, kus valitses Kubla-khaan, kes rajas Hiinat aastani 1368 valitsenud Yuani dünastia. Marco Polo viibis Hiinas 17 aastat
KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas. Khaan-Hubilaile meeldis Marco väga ning seetõttu pani ta Marco vastutama mitmete
9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz'i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal, lõpetasid türklased oma rändava eluviisi ning jäid paikseks. Tänu sellele algas ka Seljuki impeeriumi edu. Kuningriik ei saanud aga kaua püsida, kuna juba 1243. aastal vallutasid impeeriumi pärslased. Ühe Türgi printskonna juhi Osman I juhtmõte oli välja arendada Ottomani impeerium, et täita tühjaks jäänud valitseja kohta kokku varisenud seljukide ning bütsantslaste kuningriigis. Ottomani impeerium toimis vastastikku koos ida ja lääne kultuuriga läbi 623-aastase ajaloo. 16. ja 17. sajandil oli see impeerium oma olemuselt maailma võimsaimate
Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn. Türklased ja Ottomani impeerium 9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz'i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal, lõpetasid türklased oma rändava eluviisi ning jäid paikseks. Tänu sellele algas ka Seljuki impeeriumi edu. Kuningriik ei saanud aga kaua püsida, kuna juba 1243. aastal vallutasid impeeriumi pärslased. Ühe Türgi printskonna juhi Osman I juhtmõte oli välja arendada Ottomani impeerium, et täita tühjaks jäänud valitseja kohta kokku varisenud seljukide ning bütsantslaste kuningriigis. Ottomani impeerium toimis vastastikku koos ida ja lääne kultuuriga läbi 623-aastase ajaloo. 16. ja 17. sajandil oli see impeerium oma olemuselt maailma võimsaimate hulgas, ulatudes
annaabi.ee 
