kui ogalikku. Ta toitub Võib kasvada selgrootuist ja 5-7 cm kalamarjadest pikkuseks Luukarits Seljauimel on Elab jõgedes okkad. ja ojades Võrdlus Sarnasused:Luukarits ja ahven kuuluvad mõlemad keelikloomade hõimkonda.Mõlemad kuuluvad veel loomade riiki.Mõlemad ei ole looduskaitseall. Erinevused:Ahven kasvab umbes 9 korda suuremaks kui luukarits.Ahven on raskem kui luukarits.Luukarits ei ela enamasti järves.
teadmata, kas püüdsime lõhe või meriforelli. Tavaliselt on lõhe suurem. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg ja suurim meriforell 11,4 kg. Mõlemad isendid püüti Keila jõest 1938. aastal. Lõhe keha katab peen hõbedane soomus ja ülalpool küljejoont köidavad tähelepanu x-tähe kujulised täpid. Meriforelli keha on jässakam, keha katvaid täppe on rohkem ja need asuvad ka allpool küljejoont. Lõhel puuduvad täpid seljauimel ja sabavars on peenem kui meriforellil. Lõhe sabauimel paistab silma nõgus sisselõikega serv. Hoopis raskem on väliskuju järgi eristada lõhe ja meriforelli noorjärke. Noore lõhe selg on rohekas ning küljejoonel on punased täpid, rinnauimed on suuremad ja kollakad. Meriforellil on tömbim pea ning väiksemad ja oranzi varjundiga rinnauimed. Erinevusi on veel lõpuskaane, esimese lõpuskaare ja sahkluu ehituses.
Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. 11 KOHA. (kitsas pea, süstjas keha, seljauimel piklikud laigud, 2 seljauime) Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et
ketas on peaaegu ringikujuline ja hõlmab 59-67 % kogu pikkusest; paaris neeru kujulised elektriorganid on nähtavad naha alt, väljaspool väikestest silmadest. Koheselt igale silmale järgneb suur ovaalne hingamisava, mille juures on näha 6-8 pulga taolist väljaulatuvat osa serval mis kohtuvad peaaegu keha keskel. Hingamisavade taga on 5-7 simatorkavat limast ava (poori). Ninasöörmete vahel on nelinurkne naha riba, palju laiem kui pikem, mis ulatub peaaegu väikse kaarja suuni. 2-l seljauimel on ümardunud tipud ja asetsevad kõrvuti; iga uime algus on umbes 2/3 tema kõrgusest. Tagumine osa esimesest seljauimest on veidi väiksem kui esimene osa. Lühikesel robustsel sabal jooksevad nahavoldid piki külge, ja lõppevad suure saba uime juures millel on nüridate nurkadega kolmnurkne kuju. Ülemine pind on kaetud täpilise mustriga heledal/tumedal pruunil taustal, mõningad isendid on lihtsalt pruunid. Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega
annaabi.ee 
