ayresii). Lõunapoolkeral on siirdesilmud levinud Lõuna-Ameerika ida- ja lääneranniku juures (lõuna pool 35-40o l.l.), Austraalia ja Uus-Meremaa ranniku lähistel (lõunasilmud Geotria, lühipeasilmud Mordacia, kokku 4 liiki). Euroopas ja Aasia järvedes, jõgedes ja ojades elab 8 paikset liiki perekonnast jõesilmud (Lampetra). Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas esineb kaks sama perekonna liiki, Põhja-Ameerika idaosas, Suure järvistu vetes, 6-7 ühe seljauimega silmu liiki puht ameerika perekonnast ameerikasilmud (Ichthyomyzon) ning merisuti järvevorm (Petromyzon marinus dorsatus). [1,7] Suurima tööndusliku tähtsusega on euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes kasvab kuni 41 cm pikkuseks. Selle silmu selg ja küljed on tumehallid kergelt metalse läikega, kõht helekollane või tuhmvalge. Ta on Lääne-Euroopa levinud Itaaliast Inglismaa ja Põhja- Norrani. Elutseb rannavees ja läheb jõgedesse kudema. [7]
Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge) Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed- liivatee lõhn. Harjus on külmalembene
annaabi.ee 
