Küüditamine
sisustus koosnes vaid mõnest laudnarist ja ümmargusest august põrandas ning inimesi oli
igas vagunis 25-30 ja rohkemgi. Vagunitesse veeti inimesi imikutes kuni vanadus
nõrkadeni. Ei hoolitud ka rasedatest ega haigetest.
Olukord oli ka kodust kaasa võetud asjade suhtes halb. Kuna kodust viies ei
öeldud igal pool, et mees naistest-lastest lahutatakse, siis pakiti ühiselt ja pakk jäi jaamas
kas naise või mehe kätte. Seega pidi üks abielupooltest läbi ajama ainult seljariietega.
Küüditamis-rongides olid inimeste toitlustamiseks ette nähtud vagunpoed, kust oli
toidu ostmine võimalik. Kuid neist vagun-poodidest ei jätkunud kõikide toitlustamiseks,
pealegi polnud neid, vähemalt esialgu igas rongis.
Ühine saatus sidus inimesed esimese päevaga ühiseks pereks. Vastastikku jagati
toiduaineid, raha ja abistati, kuidas osati ja võimalusi oli. Suureks füüsiliseks piinaks
kujunes veepuudus