Jaan Poska referaat
nõupidamisest osa võtta. Oma kurvastuseks sai Poska teada, et esseerid pole Eestimaa
iseseisvumisest huvitatud.
1917-18. aastavahetusel peeti ,,Estonia" teatris parteidevahelisi läbirääkimisi, kus tuli
Eesti iseseisvumine rõhutatult esile ning sooviti ka bolsevikute poolehoidu selles, kuid nemad
keeldusid. Peale bolsevikute keeldumist hakkas Poska mujalt abi otsima seega hakkaski ta
saatuse tahtel tegelema Eestit puudutava välispoliitikaga.
Koos Jüri Vilmsi ja Julius Seljamaaga asus Poska 1918. aasta jaanuaris Petrogradis
uurima, mida arvatakse Läänes Eesti iseseisvuse perspektiividest.
10. jaanuaril 1918 külastasid nad kolmekesi Suurbritannia saatkonda. Kuna suursaadik
oli ära, siis võttis neid vastu tema asetäitja. Poska seletas lahti, mis Eestis toimub ja kirjeldas
Venemaal toimuvat korralagedust ja veenis neid, et bolsevikud ei pea kinni rahvaste
enesemääramise õigustest. Edasi tõstis Poska esile asjaolu, et Eesti küsimus oli omandanud
annaabi.ee 
