Vooremaa maastikurajoon
voorte kuju ja suuruse mitmekesisus, mis muidu ilmneb alles palju suuremates voorestikes.
Ebatüüpiline on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas vaid umbes 6 km 2- le. Voorte ja
nendevaheliste nõgude paiknemine kõrgemal tüvendil laseb Vooremaad tinglikult vaadelda
omalaadse kuhjekõrgustikuna (Arold 2001).
Kumeralaelised künnised moodustavad vahelduva kuju ja koostisega pinnavormide
parageneetilise rea vaevumärgatavatest lainetest ja mikrokünnistest kuni järsunõlvaliste suurte
seljakuteni. Voorte ühiseks tunnuseks on voolujooneliseks voolitud kuju, mis kõige vähem
takistas liustikujää liikumist. Piklike kõrgendike erineva kaldega reljeefielementide
vaheldumine nendevahelistes vagumustes olevate soiste alade ja järvedega on põhjustanud nii
muldade kui ka loodusliku taimekatte kasvukohtade ning põldude kaudu viirulise
maastikumustri (Arold 2008).
3
Maastiku viiruline muster, piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on
annaabi.ee 
