Euroopa ja loodusgeograafia
järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani
rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase
taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte
toimel.
Piirkondades, kus maakerge on lakanud, kuid ka vajumist enam ei esine või on see aeglane,
kujunevad välja maasääred - peamiselt liivast või kruusast koosnevad valli- või seljakujulised
pinnavormid, mis ulatuvad maismaalt kaugele veekogusse. Eriti suured maasääred on
kujunenud Läänemere kaguosas. Ligi 100 km pikkune Kura säär eraldab Kura lahte
Läänemerest. Sealsed luited on Euroopa kõrgeimad ja on kantud UNESCO maailmapärandi
nimistusse. Läänemere ja Wisla (Kaliningradi) lahte eraldaval Wisla ehk Balti maasäärel on
pikkust 60 km ja sealsetel luidetel kõrgust kuni 45 m. Eestis on maasääri
näiteks Saaremaal - Sõrve poolsaare tipus - ja Hiiumaal.