V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
» Coictier läks vihast punaseks.
«Nonoh, armas Coictier, ärgem pahandagem,» ütles vader Tourangeau. «Härra
ülemdiakon on ju meie sõber.»
Coictier rahustus ja ümises endamisi: «Ta on siiski hull!»
«Jumala eest, meister Claude,» alustas vader Tourangeau pärast vaikust, «te panete mind
täbarasse seisukorda. Mul oli kavatsus teilt kahe as'ja üle nõu küsida, üks puudutab mu
tervist, teine mu õnnetähte.»
' Kramplik keha kokkukiskumine ettepoole
I seljakramp.
161
«Härra,» vastas ülemdiakon, «kui te selle mõttega tulite, siis oleksite küll paremini teinud,
kui te poleks vaevaks võtnud mu trepist üles hingeldada. Ma ei usu arstiteadusse. Ma ei usu
ka astroloogiasse.»
«Kas tõesti?» küsis vader üllatunult. Coictier hakkas sunnitult naerma.
«Te näete nüüd ise, et ta hull on,» ütles ta üsna tasa vader Tourangeau'le. «Ta ei usu isegi
astroloogiasse.»