Kehakunst
seadiistele, mis puudutasid jõukuse siImatorkavat näitamist. Ainult ülikuil oli lubatud kanda
peeneid rõivaid ja seepärast valisid need keskklassi inimesed (peamiselt töölised), kes soovisid
end ehtida, mõnikord tätoveeringu. Kogu keha katva tätoveeringu idee võib pärineda samurai
sõdalaste käisteta sõjarüüdest, millele olid iseloomulikud selja peal kujutatud kangelaslikud
kujundid, julguse ja uhkuse sümbolid, kaitsvad jumalused või draakonid. Tätoveeringud said
alguse seljakaunistustest ning järk-järgult laienesid õlgadele, käsivartele, reitele ja lõpuks oli
kaetud kogu keha. Tätoveering, mis kattis ülakeha esikülge, kus erandiks oli vaid vertikaalne riba
rinnast kõhuni, tekitas mulje kinninööpimata vestist. Trikoo väljakujunemine langes siiski kokku
8
ka väljamõeldud tätoveeritud kangelaste populaarsusega. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus ja