siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, mets laulust kõliseb -- ja igalt, igalt, igalt raalt mu noorus heliseb! Siin kodu õhk mind tervitab kui siidikäega, tuul teele tervist vastu toob, nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka: mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. Sügislill Tuulehoogudel, tormipilvedel sõuab sügise. Üle väljade, üle väljade, üle aedade lehed, rohud, puud.
viimaseks Liivi raamatuks ta eluajal. Liiv suri 1913. aasta 1. detsembril kopsutiisikusse. * Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, Seal eemal mäe peal! Su üle särab päikene, Puud haljendavad seal. Siin pilved, tuuled, päikene Kõik vanad tutvad on, Siin olgu suur või väikene Kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, Siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, Kask varjab ojavee. Siin väljad nõnda seljakad, Ja armas päikse läik; Siin väljad nõnda viljakad Hea kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, Mets laulust kõliseb Ja igalt, ihalt raal Mu noorus heliseb! Siit koduõhk mind tervitab Kui siidikäega, Tuul teele tervist vastu toob, Nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma Ja nõnda rikas ka: Mu tutvad kõik on minuga Ja mina nendega. * Sügis Igav liiv ja tühi väli Taevas pilvin:
annaabi.ee 
