Putukad
moodustavad tiibadel mustreid. Tiivasoomuseid kaht tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus
tuleb mõnest värvainest ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest
soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna
violetjalt kiirgavad. Lisaks kahele põhitüübile võib olla veel lõhnasoomuseid. Harva võib
tiibadel esineda ka soomusteta alasid. Tagakeha on ilma jätketa silindrikujuline või lapik
moodustis. Mõnikord tagakeha seljaalal karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad.
Osadel liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste tagakeha
koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest lülist. Ülejäänud segmentidest on kujunenud
suguelundid, mis on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade
paaritumist.
Üks suurimaid putukaseltse, teada umbes 160 000 liiki, Eestis leitud umbes 2200 liiki (2400-
2500).
Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera)