Ülemiste joodab tallinlasi
1950. aastaks saavutati jaama
tootlikkuseks küll 36 000 m3 ööpäevas, kuid linna veevajadus oli ikka suurem.
1959. aastal alustati jaama laienduse projekteerimisega. Paralleelselt otsiti uusi
võimalusi veetoodangu tõstmiseks. Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga
selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma
raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga
selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu
kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid
hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks
nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis
ja polla ei jookse."
Jaama laiendus
1965. aastal võeti kasutusele jaama laiendus. Veepuhastusjaama toodanguks loeti nüüd