Loengute konspekt
Neid võib liigitada ka konstitutsioonilisteks, definitiivseteks, deklaratiivseteks ja
kollisioonilisteks.
I on põhiseadustest või põhiseaduse tasemega seadustes peituvad normid. Nad on väga
kõrge üldistustasemega normid, sageli tähistatakse ka kui norme-printsiipe. Loomulikult ei
ole konstitutsiooniliste normide paigutamine mittetäielikke õigusnormide hulka absoluutne.
II on seletavad normid. Seaduskeele määratlused. Selliselt sõnastatud õiguslaused, mis
seligatvad antud akti, õigusvaldkonna või õiguskorra kohta kasutatud mõistete tähendusi. Ei
too kaasa õiguslikke tagajärgi, vaid aitavad aru saada tekstide sisust.
III kui samuti mittetäielikud õigusnormid, mis räägivad seaduse õigustloovate aktide
eesmärgist. Oma kogusummas moodustavad süstemaatilise asja, mida nim õigustloovaks
ideoloogiast. Üks väike osa seda peitub igas õigustloovas aktis.
IV on sellised õigusnormid, mis näevad ette mitme õigusnormi olemasolul nendest ühe