August gailiti novellianalüüsid
teda paanika. Tegelikult oli kogu vestlus(võiks öelda ka monoloog) väga seosetu ja paaniline.
Jaan üritas leida kiiruga mingi mõtte enda elule või mingi tähenduse oma olemasolule aja
jooksul, mil valvuritel sai kõrini tema järgi ootamisest.
Kohtumised Anu Raudani ja Jaan Randusega mõjusid preestrile laastavalt, ta tundis ennast nii
halvasti, et kogu tema minevik on olnud kui raske unenägu ja ta seadis eesmärgiks leida uue
tee ja uue tõe. Tema selgushetk mõjus üsna nagu püänt, sest eelnevalt võis aru saada, et ta on
rahul jumala teenimisega.
Peetrus Kuppelvaar
Novelli algus oli juba kergelt koomiline. Kui Peedu talu peremees lõpuks ometi hinge heitis,
ei suutnud poeg säärast õnne uskuda. Just nimelt õnne, sest isa oli põikpea, ihnuskoi ja karmi
käega. Peetrus ehk mõtles, et on Jaagust erinev, aga need, kes koolnut tundsid, nägid kohe ära,
et poeg on isa suust kukkunud. Peetrus Kuppelvaare hakkamist täis suhtumine mõjus mulle