Zola "Nana"
positsiooni Pariisi ühiskonnas (,,Vaata mind korraks, ma ei oleks ju enam Nana, kui ma endale mõne
mehe alatiseks kaela võtaksin."). Nana emotsioonid oli äärmusest äärmustesse, kord ta armastas
mehi, kord ta vihkas ning süüdistas neid kõigis oma möödaminekutes (,,Ühiskond on mäda. Kõik
süüdistavad naisi, kuigi just mehed nõuavad kõiksugu asju. Tead, nüüd ma võin seda öelda: see ei
pakkunud mulle üldse lõbu, mitte üks raas.").
,,Muffat vaatas teda. Sel selgusehetkel põlgas ta ennast. Kolme kuuga oli see naine rikkunud ta elu:
jälkustest, millest tal varem aimu polnud, tundis ta end juba üdini rikutuna. Kõik temas oli läbinisti
mäda. Põgusal hetkel sai ta teadlikuks oma pahe tagajärjedest, nägi, millise laoseni see mürk ta viinud
oli, nägi oma hävitatud perekonda, tervet ühiskonnaosakest, mis mõranes ja värises.
3. Moraal oli Prantsuse õukonnas suhteliselt tundmatu sõna. Inimesed olid küll abielus, kuid