Religioonipsühholoogia
ö. asjaolude
teisenemises, vaid uues vaatenurgas, arusaamises ja tunnetuses.
Loominguline selginemine ei jää mitte ainult elamuseks või arvamuseks, vaid seda
kontrollitakse, leitakse kinnitus praktikas. See tähendab uue selguse sõnastamist, selle kaudu elu
tunnetamist, selle rakendamist. Selginenu rakendamine on pidevalt taas korduv protsess, mis
võib toimuda erinevates valdkondades nagu näiteks teadus, kunst ja usk. Inimene ei saa kunagi
valmis. Need usulised selgused, mis kunagi olid edasiviivad, võivad täna osutuda ebapiisavateks.
Pinge olemasoleva ja vajaliku vahel loob arengu, uue leidmise, küpsemise. Selles väljendubki
usu loomingulisus, et usk areneb kriisist kriisi, lahendusest lahendusse.
Usuline kriis kui pöördumise eelaste
Pöördumise teema on religioonipsühholoogias üks vanimaid. Pöördumise all mõistetakse
inimese identiteedi muutust. See tähendab, et pöördumine on protsess, mille tulemusena inimene